Definify.com
Webster 1913 Edition
Paring
1.
The act of cutting off the surface or extremites of anything.
2.
That which is pared off.
Pope.
Pare off the surface of the earth, and with the
parings
raise your hills. Mortimer.
Webster 1828 Edition
Paring
PA'RING
,ppr.
PA'RING
,Noun.
1.
The act or practice of cutting off the surface of grass land, for tillage.Definition 2024
päring
päring
See also: paring
Estonian
Noun
päring (genitive päringu, partitive päringut)
Declension
Declension of päring
| singular (ainsus) | plural (mitmus) | |
|---|---|---|
| nominative (nimetav) | päring | päringud |
| genitive (omastav) | päringu | päringute |
| partitive (osastav) | päringut | päringuid |
| illative (sisseütlev) | päringusse | päringutesse, päringuisse |
| inessive (seesütlev) | päringus | päringutes, päringuis |
| elative (seestütlev) | päringust | päringutest, päringuist |
| allative (alaleütlev) | päringule | päringutele, päringuile |
| adessive (alalütlev) | päringul | päringutel, päringuil |
| ablative (alaltütlev) | päringult | päringutelt, päringuilt |
| translative (saav) | päringuks | päringuteks, päringuiks |
| terminative (rajav) | päringuni | päringuteni, päringuini |
| essive (olev) | päringuna | päringutena, päringuina |
| abessive (ilmaütlev) | päringuta | päringuteta |
| comitative (kaasaütlev) | päringuga | päringutega |
This noun needs an inflection-table template.