Definify.com
Definition 2025
obstructurus
obstructurus
Latin
Participle
obstructūrus m (feminine obstructūra, neuter obstructūrum); first/second declension
- about to obstruct
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | obstructūrus | obstructūra | obstructūrum | obstructūrī | obstructūrae | obstructūra | |
| genitive | obstructūrī | obstructūrae | obstructūrī | obstructūrōrum | obstructūrārum | obstructūrōrum | |
| dative | obstructūrō | obstructūrō | obstructūrīs | ||||
| accusative | obstructūrum | obstructūram | obstructūrum | obstructūrōs | obstructūrās | obstructūra | |
| ablative | obstructūrō | obstructūrā | obstructūrō | obstructūrīs | |||
| vocative | obstructūre | obstructūra | obstructūrum | obstructūrī | obstructūrae | obstructūra | |