Definify.com
Definition 2025
immediatus
immediatus
Latin
Adjective
immediātus m (feminine immediāta, neuter immediātum); first/second declension
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | immediātus | immediāta | immediātum | immediātī | immediātae | immediāta | |
| genitive | immediātī | immediātae | immediātī | immediātōrum | immediātārum | immediātōrum | |
| dative | immediātō | immediātō | immediātīs | ||||
| accusative | immediātum | immediātam | immediātum | immediātōs | immediātās | immediāta | |
| ablative | immediātō | immediātā | immediātō | immediātīs | |||
| vocative | immediāte | immediāta | immediātum | immediātī | immediātae | immediāta | |