Definify.com
Definition 2025
disterminandus
disterminandus
Latin
Participle
disterminandus m (feminine disterminanda, neuter disterminandum); first/second declension
- which is to be divided
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | disterminandus | disterminanda | disterminandum | disterminandī | disterminandae | disterminanda | |
| genitive | disterminandī | disterminandae | disterminandī | disterminandōrum | disterminandārum | disterminandōrum | |
| dative | disterminandō | disterminandō | disterminandīs | ||||
| accusative | disterminandum | disterminandam | disterminandum | disterminandōs | disterminandās | disterminanda | |
| ablative | disterminandō | disterminandā | disterminandō | disterminandīs | |||
| vocative | disterminande | disterminanda | disterminandum | disterminandī | disterminandae | disterminanda | |