Definify.com
Definition 2025
designandus
designandus
Latin
Participle
dēsignandus m (feminine dēsignanda, neuter dēsignandum); first/second declension
- which is to be marked
Inflection
First/second declension.
| Number | Singular | Plural | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Case / Gender | Masculine | Feminine | Neuter | Masculine | Feminine | Neuter | |
| nominative | dēsignandus | dēsignanda | dēsignandum | dēsignandī | dēsignandae | dēsignanda | |
| genitive | dēsignandī | dēsignandae | dēsignandī | dēsignandōrum | dēsignandārum | dēsignandōrum | |
| dative | dēsignandō | dēsignandō | dēsignandīs | ||||
| accusative | dēsignandum | dēsignandam | dēsignandum | dēsignandōs | dēsignandās | dēsignanda | |
| ablative | dēsignandō | dēsignandā | dēsignandō | dēsignandīs | |||
| vocative | dēsignande | dēsignanda | dēsignandum | dēsignandī | dēsignandae | dēsignanda | |